Kuidas saatus purustab unistused? Ehk mitte?

Uitmõtted viivad mind alati (enda arvates) parimate ja tulusamate ideedeni. Kiirel tegutsemisel võivad olla meeletud kasud või suured kahjud. Tänane andis aga ühe üllatava õppetunni. Kohati koomilisel, ohtlikul ja samas südantlõhestaval moel...

Täna pidin oma uue projekti lõplikult lõpule viima! Ühel päeval sobrasin Osta.ee keskkonnas ja nägin, et üks DJI droon on mega odavalt müügis. Lähemal kaalutlusel otsustasin, et tuleb see droon ära osta ning seda drooni välja rentima hakata. Mõeldud tehtud! Laupäeval soetasingi teoreetiliselt drooni. 420€ eest. Kuna ma olen generatsioonist, kus internet on mu 11-ks sõrmeks ja varbaks, siis ootasin ma kiiret tehinguga ühele poole saamist. Kahjuks oli müüjapool rookie ja esialgselt soovis minu digiallkirja volikirjale, et luban isal sellele järele minna. Kuna tol hetkel jäi tehing toppama, siis otsustasime, et sõidan selleks ekstra Tallinnasse.

Nii ma siis sõitsin Tallinnasse. Saime meesterahvaga kokku. Tundus heal järjel meesterahvas olevat. Nagu ikka, siis 20 esimest sekundit loevad päris palju. Juba tol hetkel tundus ta juba kergelt närviline. Kõik tundus timm ja ei näinud mingit muret, miks ma ei peaks selle drooni eest raha välja käima. Mootorid töötasid kõik jne. Ütlesin, et ma usaldan sind ja sa ei pea mulle drooniga lendamist näitama, sest olen DJI'ga varasemalt ka lennanud. Aga mees nõudis mulle lennuseisukorra näitamist. "Heakene küll", mõtlesin ma oma peas ning lasin tal asja kallale asuda. Tiivikud said külge kruvitud ja droon maha pandud. Droon tõusis õhku. Ta suutis vaevu sellega lennata, kuniks see ühel hetkel vastu minu rinda lendas. Boom! Ise kergelt šokis, et wtf nüüd juhtus. 

Droon kukkus hellalt meetri kõrguselt maha. Ühtlasi purunes ka GimBall süsteem, mis hoiab kaamerat drooni küljes stabiilselt ja otse kinni, hoolimata sellest, kuidas sa lendad. Nonii, tehing katki mõtlesin ma endamisi, lootes, et äkki ei juhtunud midagi väga tõsist. Kuid ei, GimBall oli sodi ja sellega polnud midagi enam teha. Tehing jäi katki. Samas purunes ka minu tulevane "passiivse tulu allikas", mis käeulatuse kaugusel oli.

Tagasiteel mõtlesin, et võib-olla see oligi nii sunnitud juhtuma? Ehk päästis see onu mind totaalsest hävingust, kus ma oleksin raha kaotanud? Ehk oligi see GimBall juba varem katki? Palju mõtteid käis peast läbi. Nüüd aga kodus olles ja selle üle rahulikult järele mõeldes, jõudsin ma arusaamale, et võib-olla ei oleks pidanud nii entusiastlikult ja tormakalt käituma. Samas ei tea ma nüüd, mis saanud oleks? 

Kindel on see, et hetkel mul seda drooni ei ole. Ja läbimõeldud veebikujundus, domeen, turundusplaan ja muud sellised üksikasjad on Desktopil prügikasti lähedale paigutatud. Ma arvan, et saatus tahtis, et jääksin oma liistude juurde ja tegeleksin max pühendumisega oma praeguste projektide kallal. Kid Cudi TEDx kõne kuulates jäi kõrvu mõte, et kõike tegevusi pole mõtet ühele taldrikule paigutada. Ühest või mõnest piisab. 

Mis saab edasi? Elu läheb edasi. Nina ei ole mõtet norgu lasta. Tuleb mingi muu võimalus välja mõelda. 

---